üürnik
Üürnik on isik, kes kasutab teise isiku (üürileandja) vara, tavaliselt kinnisvara või maad, tasuliselt ja kokkulepitud aja jooksul. Üürnik maksab üüri eest perioodilist tasu ning peab järgima üürilepingus sätestatud tingimusi.
Üürnik on isik või organisatsioon, kes kasutab üürilepingu alusel teisele isikule (üürileandja) kuuluvat vara, eelkõige kinnisvara nagu korterit, maja, äripinda või maad. Üürnik maksab kasutusõiguse eest perioodilist tasu, mida nimetatakse üüriks, ning tal on õigus vara kasutada kokkulepitud aja jooksul ja viisil. Üürnik ei ole vara omanik, vaid ajutine kasutaja, kellel on seadusest tulenevad õigused ja kohustused. Eesti õiguse kohaselt on üürniku põhikohustused üüri õigeaegne tasumine, vara sihipärane kasutamine ning vara korrashoimine tavapärase kulumise piires. Üürnikul on õigus varasse rahulikule valdusele, st üürileandja ei tohi tema kasutamist põhjendamatult häirida. Üürnik peab võimaldama vajalikke korrashoiutöid, kuid talle tuleb neist ette teatada. Kui üürnik ei täida oma kohustusi, näiteks jätab üüri tasumata või kasutab vara kokkuleppele vastupidiselt, võib üürileandja lepingu ennetähtaegselt üles öelda. Üürisuhe on Eestis väga levinud elamispindade puhul, eriti linnades, kus paljud inimesed eelistavad korteri üürimist omandamisele.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast üür (< muinassaksa hūra 'üür, palk'), liide -nik tähistab isikut, kes midagi teeb või on mingis seisundis.
Kasutusnäited
Üürnik peab tasuma üüri iga kuu 10. kuupäevaks.
Korteri üürnik kaebas, et küte ei tööta ja maja vajab remonti.
Üürileandja ei tohi üürnikku korterist välja visata ilma kohtuotsuseta.