poeetiline
Luulele omane või luulega seotud; kujundlik, tunnusrikas ja esteetiliselt mõjuv. Kirjanduses, kunstis ja kõnepruugis kasutatav omadus, mis väljendab kaunist, tunnetuslikku või kõrgendatud stiili.
Poeetiline on omadussõna, mis tähistab luulele (poeesiale) iseloomulikke jooni või luulega seonduvat. Kitsamas tähenduses viitab see luuletekstidele, nende vormile, keelele ja väljendusvahenditele. Laiemas mõttes kirjeldab poeetiline kõike, mis on kujundrikas, esteetiliselt mõjuv, tunnusrikas või emotsionaalselt kõrgendatud.
Kirjanduses ja keeleteaduses märgib poeetiline keelt, mis kasutab troope, kujundeid, rütmi ja helilisust. Poeetiline keel erineb tavakeelest suurema kunstilisuse ja mõjukuse poolest. Poeetika kui teadusharu uuribki just luule ja laiemalt ilukirjanduse vormilisi ja sisulisi tunnuseid.
Kõnekeeles kasutatakse sõna poeetiline sageli looduse, olukordade või hetkedega seoses, mis tekitavad luulelist meeleolu või esteetilist elamust. Näiteks võidakse nimetada poeetiliseks päikeseloojangut, vaikset talvemaastikku või südamlikku hetke. Sellisel juhul rõhutatakse ilu, harmooniat või emotsionaalset süvenenust.
Sõna võib omada ka veidi iroonilise varjundi, kui seda kasutatakse liigse sentimentaalsuse või ebarealistliku idealiseerimise kohta. Siiski on põhitähendus enamasti positiivne, seostudes kunstilisuse ja esteetilise väärtusega.
Kirjanduses ja keeleteaduses märgib poeetiline keelt, mis kasutab troope, kujundeid, rütmi ja helilisust. Poeetiline keel erineb tavakeelest suurema kunstilisuse ja mõjukuse poolest. Poeetika kui teadusharu uuribki just luule ja laiemalt ilukirjanduse vormilisi ja sisulisi tunnuseid.
Kõnekeeles kasutatakse sõna poeetiline sageli looduse, olukordade või hetkedega seoses, mis tekitavad luulelist meeleolu või esteetilist elamust. Näiteks võidakse nimetada poeetiliseks päikeseloojangut, vaikset talvemaastikku või südamlikku hetke. Sellisel juhul rõhutatakse ilu, harmooniat või emotsionaalset süvenenust.
Sõna võib omada ka veidi iroonilise varjundi, kui seda kasutatakse liigse sentimentaalsuse või ebarealistliku idealiseerimise kohta. Siiski on põhitähendus enamasti positiivne, seostudes kunstilisuse ja esteetilise väärtusega.
Etümoloogia
Tuletis sõnast poeet (kreeka poiētēs 'tegija, looja'), mis omakorda pärineb tegusõnast poieō 'teen, loon'. Liide -iline moodustab omadussõna.
Kasutusnäited
Juhan Liivi luule on sügavalt poeetiline ja melanhoolne.
Õhtune valgus andis maastikule poeetilise õhkkonna.
Tema jutustus oli nii poeetiline, et kuulajad olid vaimustuses.
Filmi poeetiline pildikeel rõhutas tegelaste sisemaailma.
See on liiga poeetiline sõnastus teadusliku artikli jaoks.