poeem

nimisõna neutraalne kirjandus

Poeem on pikem luuleline jutustav teos, mis sisaldab sageli süžeed ja tegelasi ning on tavaliselt värsivormis kirjutatud.

Poeem on kirjandusžanr, mis kuulub luule valdkonda ja eristub lüürilisest luuletusest oma suurema mahu ja jutustava iseloomu poolest. Poeemile on iseloomulik süžee olemasolu, tegelased ja sündmuste kirjeldamine värsivormis.

Poeemid jagunevad ajalooliselt mitmeks alaliigiks. Eepos on vanim poeemivormi tüüp, mis jutustab rahvuslikult olulisi kangelastegusid ja ajaloolisi sündmusi (näiteks "Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sulest). Romantilises kirjanduses kujunes välja lüüroeepiline poeem, kus põimuvad jutustus ja autori isiklikud tunded. Modernses kirjanduses võib poeem olla ka fragmentaarne või katsetuslik.

Eesti kirjanduses on olulist rolli mänginud nii rahvuseeposed kui ka 20. sajandi autorite loodud poeemid. Žanrina eeldab poeem autoripoolset võimet ühendada luulekeelt laiema narratiiviga ning hoida lugeja tähelepanu pikema teksti vältel.

Poeemi pikkus võib ulatuda mõnest kümnest reast mitme tuhande reani. Vormiline lahendus võib olla nii range meetrumiga kui ka vabavärsiline, olenevalt autori valikutest ja kirjandusperioodist.

Etümoloogia

Laenatud saksa keele sõnast Poem, mis omakorda pärineb kreeka sõnast poíēma 'tehtud asi, luuleteos', mis tuleneb tegusõnast poieín 'tegema, looma'.

Kasutusnäited

Friedrich Reinhold Kreutzwald lõi rahvuseepose "Kalevipoeg" üheks olulisemaks eestikeelseks poeemiks.
Aleksander Puškin kirjutas romantilist poeemi "Jevgeni Onegin", mis koosneb paljudest strofidest.
Õpilased pidid kirjanduse tunnis analüüsima poeemi kompositsiooni ja peategelaste arengut.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt