eepos
Eepos on pikk narratiivne luulelaadne teos, mis jutustab kangelaslikke tegusid ja rahva ajalugu, sageli müütilises või üllendavas stiilis.
Eepos on üks vanemaid ja tähenduslikumaid kirjandusžanre, mis esindab pikka narratiivset luuleteost. See jutustab tavaliselt rahva, kangelase või suure sündmuse ajaloost, sageli segunenuna müüdi, legendi ja ajalooliste sündmustega. Eeposes on kesksel kohal kangelaslikud teod, võitlused ja rahva saatuslikud hetked. Eeposes kasutatakse ülevat, pidulikku keelt ja sageli korduvaid väljendeid või vormeleid. Tuntud maailmakirjanduse eepilised teosed on Homerose «Ilias» ja «Odüsseia», germaani «Nibelungide laul», soome «Kalevala». Eesti kirjanduses on kõige tuntum eepos Friedrich Reinhold Kreutzwaldi «Kalevipoeg» (1853-1861), mis jutustab muistsest Eesti kangelasest Kalevipojast ja tema tegudest. Eepos võib olla rahvaluuleline, st suulise pärimuse põhjal koondatud (nagu «Kalevala» või «Kalevipoeg»), või kunstiline, st ühe autori loodud kunstiline teos antiikaja eeskujul. Eepilised teosed on aidanud kujundada rahvuslikku identiteeti ja eneseteadvust, eriti 19. sajandi rahvusliku ärkamisaja kontekstis.
Etümoloogia
Kreeka sõnast «epos» (ἔπος), mis tähendab sõna, jutt, laul.
Kasutusnäited
Friedrich Reinhold Kreutzwald koostas rahvaluulest rahvusliku eepose «Kalevipoeg».
Homerose eeposes «Ilias» kirjeldatakse Trooja sõja sündmusi.
Soome rahvuslik eepos «Kalevala» oli eeskujuks ka eesti rahvuseeposes.