kontuur
Kontuur on eseme, kujundi või ala välispiir või äärejoon. Kasutatakse joonistamises, kartograafias, tehnikas ja teistes valdkondades piiride ja kujude tähistamiseks.
Kontuur tähistab eseme, kujundi, piirkonna või muu objekti välispiiri, mis eraldab selle ümbritsevast ruumist. Visuaalselt on kontuur äärejoon, mis määratleb vormi ja kuju.
Kunstis ja joonistamises on kontuur põhiline vahend kujutise ülesehitamisel – see määrab objekti välised piirid ja vormi. Kontuurjoonis koosneb peamiselt joontest ilma varjunduse või värvitäiteta.
Tehnikas ja kartograafias tähistab kontuur samakõrgusjoont (ka kõrgusjoon ehk isohüps), mis ühendab kaardil võrdsel kõrgusel olevaid punkte. Kontuurtehnikas viitab see terviklikule vooluringile või süsteemile.
Üldisemalt võib kontuuriga viidata ka millegi umbmäärasele piirjoonele, hägusale äärisele või üldisele kujule, näiteks "mäe kontuurid udus" või "plaani esialgne kontuur".
Kunstis ja joonistamises on kontuur põhiline vahend kujutise ülesehitamisel – see määrab objekti välised piirid ja vormi. Kontuurjoonis koosneb peamiselt joontest ilma varjunduse või värvitäiteta.
Tehnikas ja kartograafias tähistab kontuur samakõrgusjoont (ka kõrgusjoon ehk isohüps), mis ühendab kaardil võrdsel kõrgusel olevaid punkte. Kontuurtehnikas viitab see terviklikule vooluringile või süsteemile.
Üldisemalt võib kontuuriga viidata ka millegi umbmäärasele piirjoonele, hägusale äärisele või üldisele kujule, näiteks "mäe kontuurid udus" või "plaani esialgne kontuur".
Etümoloogia
Laenatud saksa keelest (Kontur), mis omakorda pärineb prantsuse sõnast contour ja ladina sõnast contornare 'ümber pöörama, piiritlema' (con- 'koos, ümber' + tornare 'trelil keerutama').
Kasutusnäited
Kunstnik visandas mallist kõigepealt täpse kontuuri ja hakkas alles siis varjusid lisama.
Topograafiliselt kaardilt võib kontuuride järgi lugeda, kui järsk on mäenõlv.
Pilves paistis vaid mäeahelikku kontuur.
Tehnikajoonisele tuleb iga detaili kontuur täpselt märkida.
Elektriskeemil on näha vooluringi kontuur kõigi elementidega.