võõrandamine
Võõrandamine on õiguslik toiming, mille käigus omanik annab oma vara (nt kinnistu, auto, väärtpaberid) üle teisele isikule tasu eest või tasuta. Tavaelus tähendab see müümist, kinkimist või muul viisil omandiõiguse üleminekut.
Võõrandamine on õigustermin, mis tähistab vara omandiõiguse üleminekut ühelt isikult teisele. Võõrandamiseks loetakse müüki, kinkimist, vahetamist ja muid tehinguid, mille tulemusena omanik loobub oma asjast ja see läheb teise isiku omandisse. Kõige tavalisem võõrandamise viis on müük, kus omanik saab vara eest tasu. Kinnisvara puhul peab võõrandamine olema notariaalselt tõestatud ja kande saamiseks kinnistusraamatusse kantud. Võõrandamise mõistet kasutatakse eriti sageli kinnisvaratehingute, ettevõtete müügi ja väärtpaberite ülemineku kontekstis. Seadused võivad teatud juhtudel piirata võõrandamisõigust – näiteks pärandvara võõrandamisel enne pärimismenetluse lõppu või riigile kuuluva vara puhul. Filosoofias ja sotsioloogias tähistab võõrandumine aga erinevat nähtust: inimese lahusust iseendast, ühiskonnast või oma tööst, kus inimene tunneb end võõrana oma elus või keskkonnas.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «võõras» ja liitesõna «-ndamine», tähistades millegi võõraks muutmist või võõrale andmist
Kasutusnäited
Kinnistu võõrandamine peab olema notariaalselt tõestatud.
Aktsiate võõrandamisel tuleb maksta tulumaksu.
Riigile kuuluva vara võõrandamine toimub avaliku enampakkumise korras.