omandiõigus
Omandiõigus on õiguslik võim omada, kasutada ja vallata vara ning otsustada selle üle. See on üks põhilisemaid varalisi õigusi, mis annab omanikule kõige laiemad volitused asja suhtes.
Omandiõigus on tsiviilõiguses kõige ulatuslikum absoluutne asjaõigus, mis annab isikule õiguse omada, vallata, kasutada ja käsutada oma vara. Omanik võib oma asjaga teha kõike, mis ei ole seadusega keelatud või mis ei riku teiste isikute õigusi. Omandiõigus laieneb nii kinnisvarale (kinnistu, korter) kui ka vallasvarale (auto, mööbel, raha). Eesti õiguses on omandiõigus põhiseaduslikult kaitstud – Põhiseaduse § 32 sätestab, et omand on puutumatu ja kaitstud. Omandiõigust võib omandada ostmise, kingituse, pärandamise või muu seadusliku tehingu kaudu. Kinnisasja puhul tekib omandiõigus üldjuhul kinnistusse kandmisega kinnistusraamatusse. Omandiõiguse võib kaotada võõrandamise, loobumine või näiteks sundvõõrandamise teel avalikes huvides. Omandiõigusega kaasneb ka vastutus – omanik peab hoolitsema oma vara eest ja vastutab kahju eest, mida tema asi võib teistele põhjustada. Omandiõigust eristatakse valdusest (faktiline asu asja käes) ja valdamisest (õigus asu ajutiselt kasutada, näiteks üürilepingu alusel).
Kasutusnäited
Kinnistu omandiõigus läks üle uuele omanikule pärast ostu-müügilepingu sõlmimist ja kinnistusse kandmist.
Põhiseadus kaitseb omandiõigust ja seda võib piirata ainult seaduse alusel.
Korteriomandis kuulub korteri omandiõigus korteriomanikule, kuid üldised osad kuuluvad kõigile omanikele ühiselt.