autist

nimisõna neutraalne meditsiin

Autist on inimene, kellel on autism ehk autismispektri häire. Autismile on iseloomulikud eripärad suhtlemises, sotsiaalses käitumises ja tajumises.

Autist on inimene, kellel on diagnoositud autism või autismispektri häire. Autism on neuroloogiline eripära, mis avaldub inimese suhtlemisviisis, sotsiaalses käitumises, sensoorse informatsiooni töötlemises ja mõtlemismustrites.

Autistidel võib esineda raskusi silmside hoidmisel, mitteverbaalsete signaalide mõistmisel, emotsioonide äratundmisel ja väljendamisel ning sotsiaalses suhtluses üldisemalt. Paljudel autistidel esinevad korduvad käitumismustrid, tugevad erikohased huvid ja tundlikkus sensoorsete stiimulite suhtes (heli, valgus, puudutus).

Autismispekter on lai: mõned autistid vajavad igapäevaelus olulist tuge, teised elavad iseseisvat elu ja töötavad edukalt. Autismi ei käsitleta enam haigusena, vaid ühe inimese olemise viisina. Varasemates klassifikatsioonides kasutati termineid nagu Aspergeri sündroom, kuid tänapäeval kasutatakse üldmõistet autismispektri häire.

Eestis on autistidele mõeldud erinevaid tugiteenuseid, sealhulgas logopeedilist abi, käitumisteraapiat ja sotsiaaloskuste treeningut. Autismi levimus on ligikaudu 1-2% rahvastikust.

Etümoloogia

Tuleneb sõnast 'autism', mis pärineb kreekakeelsest sõnast 'autos' (ise, iseenese). Termini võttis 1943. aastal kasutusele Ameerika psühhiaater Leo Kanner.

Kasutusnäited

Tööandjad on hakanud rohkem mõistma, et autistid võivad olla väga head süstemaatilises töös ja detailide märkamises.
Paljud autistid kirjeldavad, et rahvarohketes kohtades võib sensoorne ülekoormatus tekitada tugevat stressi.
Kaasav haridus tähendab, et ka autistidel on võimalus käia tavakoolis sobiva toe olemasolul.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt