autism
Autism on neuropsühhiaatriline seisund, mida iseloomustavad iseärasused suhtlemises, sotsiaalsetes suhetes ja käitumises. Autismiga inimesed tajuvad ja töötlevad informatsiooni sageli teisiti kui neurotypilised inimesed.
Autism ehk autismispektri häire on varases lapsepõlves avalduma hakkav neuropsühhiaatriline seisund, mis mõjutab inimese suhtlemist, sotsiaalset käitumist ja tajuprotsesse. Autismiga inimestel võivad esineda raskused mitteverbaalsete märkide tõlgendamisel, vastastikuse suhtluse loomisel ja hoidmisel ning kohanemisega muutuvates olukordades. Samuti võivad neil esineda kitsad huvi- ja tegevusvaldkonnad ning korduvad käitumismustrid.
Autismi väljendumise viis ja raskusaste on väga erinev – mõned autismiga inimesed vajavad igapäevaelus märkimisväärset tuge, teised toimetavad iseseisvalt. Seetõttu kasutatakse tänapäeval mõistet autismispekter, mis rõhutab seisundi mitmekesisust. Varem käsitleti Aspergeri sündroomi eraldi diagnoosina, kuid nüüd liigitatakse see autismispektri osaks.
Autismi põhjused pole lõplikult selged, kuid uuringud viitavad geneetiliste ja keskkonnategurte koosmõjule. Autismi ei saa "välja ravida", kuid sobiva toe ja kohanduste abil saavad autismiga inimesed elada täisväärtuslikku elu. Autismiga inimeste seas on mitmekülgseid andekaid inimesi erinevates eluvaldkondades.
Eestis kasutati varem ka mõistet "lapsepõlveautism", kuid tänapäeval mõistetakse autismi kui kogu elukaart kestvat seisundit. Autismiga inimesi hinnanguliselt ligikaudu 1–2% elanikkonnast.
Autismi väljendumise viis ja raskusaste on väga erinev – mõned autismiga inimesed vajavad igapäevaelus märkimisväärset tuge, teised toimetavad iseseisvalt. Seetõttu kasutatakse tänapäeval mõistet autismispekter, mis rõhutab seisundi mitmekesisust. Varem käsitleti Aspergeri sündroomi eraldi diagnoosina, kuid nüüd liigitatakse see autismispektri osaks.
Autismi põhjused pole lõplikult selged, kuid uuringud viitavad geneetiliste ja keskkonnategurte koosmõjule. Autismi ei saa "välja ravida", kuid sobiva toe ja kohanduste abil saavad autismiga inimesed elada täisväärtuslikku elu. Autismiga inimeste seas on mitmekülgseid andekaid inimesi erinevates eluvaldkondades.
Eestis kasutati varem ka mõistet "lapsepõlveautism", kuid tänapäeval mõistetakse autismi kui kogu elukaart kestvat seisundit. Autismiga inimesi hinnanguliselt ligikaudu 1–2% elanikkonnast.
Etümoloogia
Kreeka keelest αὐτός (autos) 'ise, enda'. Mõiste võttis 1943. aastal kasutusele Ameerika psühhiaater Leo Kanner laste kirjeldamiseks, kes olid fokusseeritud oma sisemaailmale.
Kasutusnäited
Poisil diagnoositi kolmeaastaselt autism ja pere sai hariduspsühholoogi tuge.
Autismi väljendumise viis on igal inimesel erinev – mõni vajab rohkem tuge, teine vähem.
Töökeskkonnas autismiga töötaja jaoks tehtud väikesed kohandused võivad märkimisväärselt parandada tema toimetulekut.
Teadlased uurivad autismi geneetilisi ja neurobiioloogilisi aluseid.