nälg
Nälg on tugev vajadus toidu järele, mis tekib siis, kui organism ei ole pikemat aega söönud või ei saa piisavalt toitu. Laiemas tähenduses äärmuslik toidupuudus, mis ohustab elu.
1. Nälg on füsioloogiline seisund, kus organism tunneb tugevat vajadust toidu järele. See tekib siis, kui keha energiavarude tase langeb ja aju saadab signaale söömise vajaduse kohta. Igapäevases keelekasutuses kirjeldab nälg tavalist näljatunnet, mis tekib söögikordade vahel. 2. Tõsisemal kujul tähendab nälg pikemaajalist ja äärmuslikku toidupuudust, mis ohustab inimese tervist ja elu. Ajaloos on nälg olnud üks suurimaid humanitaarkatastroofide põhjustajaid, kui kehvade saakide, sõdade või muude kriisiolukordade tõttu ei ole inimestel ligipääsu piisavale toidule. Näiteks mõjutas Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses sunddepordeeringute ja kollektiviseerimise tagajärjel tekkiv toidupuudus tuhandeid peresid. 3. Ülekantud tähenduses võib nälg väljendada ka tugevat igatsust või vajadust millegi mittemateriaalse järele, näiteks «nälg teadmiste järele» või «nälg armastuse järele». Sel juhul rõhutab sõna intensiivset soovi või puudust.
Etümoloogia
Pärineb muinassoome sõnast, mis on suguluses soome sõnaga nälkä ja karjala sõnaga näl'g. Läänemeresoome algkeeles tähistab see sõna toiduvajadust ja näljatunnet.
Kasutusnäited
Pärast pikka matka tundsin tugevat nälga ja sööksin ükskõik mida.
Aafrikas kannatab miljoneid inimesi ikka veel nälga ja toidupuudust.
Tal oli suur nälg uute kogemuste järele, mistõttu ta otsustas reisile minna.