südaöö
Südaöö on öö keskpaik, kell 24.00 ehk kell 00.00, mil üks ööpäev lõpeb ja uus algab; öö kõige pimedaim ja vaikuseim aeg.
Südaöö tähistab öö keskpunkti, mis kella järgi langeb kokku kellaajaga 24.00 (või 00.00 uue päeva algusena). See on hetk, mil üks ööpäev lõpeb ja uus algab. Südaöö on ka öö kõige pimedaim ja tavaliselt vaikuseim osa, kui päike on horisondist kõige kaugemal. Sõna «südaöö» kasutab metafoorselt sõna «süda» tähenduses «keskkoht, keskpaik», nagu ka väljendites südatalv, südasuvi või südamaa. Erinevalt keskööst, mis on neutraalsem tehniline termin, kannab südaöö endas sageli poeetilist või kujundlikku varjundit. Südaööd on kultuurides läbi aegade seostatud müstika, vaikuse ja erilise atmosfääriga - see on aeg, mil öine elu on vaikseim, kuid ka aeg, mil tähistatakse aastavahetus või muud olulised üleminekud. Eesti rahvalauludes ja luules esineb südaöö sageli kui erilise tähendusega hetk.
Etümoloogia
Liitsõna sõnadest «süda» (siin tähenduses «keskkoht, keskpaik») ja «öö». Sama sõnamoodustuspõhimõte nagu sõnades südatalv, südasuvi, südamaa.
Kasutusnäited
Uusaastale vastu võtmine algab südaööl ilutulestikuga.
Südaööks olid kõik külalised juba koju läinud.
Vaikne talvine südaöö mattis linna lumise vaikuse alla.