hoonestusõigus
Hoonestusõigus on piiratud asjaõigus, mis annab õiguse kasutada teise isiku maad ja püstitada sellele hooneid või rajatisi. Hoonestusõigus kantakse kinnistusraamatusse ja seda saab omandada, müüa või pärida sarnaselt omandiga.
Hoonestusõigus on Eesti asjaõigusseaduses sätestatud piiratud asjaõigus, mis annab hoonestusõigusega koormatud kinnisasja (maa) kasutamise õiguse ning õiguse püstitada sellele hooneid, rajatisi või teha muudatusi. Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja see on iseseisev, võõrandatav ning pärandatav õigus. Hoonestusõiguse seadmise tähtaeg võib olla kuni 99 aastat. Kõige sagedamini kasutatakse hoonestusõigust olukorras, kus maatükk kuulub ühele isikule (näiteks riigile või omavalitsusele), kuid teine isik või ettevõte soovib sellele ehitada hoone ja seda majanduslikult kasutada. Hoonestusõiguse omaja maksab tavaliselt maaomanikule hoonestusõiguse tasu, mis on sarnane üürile. Hoonestusõiguse lõppemisel lähevad üldjuhul ka maale püstitatud hooned maaomaniku omandisse, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Etümoloogia
Eesti keeles moodustatud sõna komponentidest 'hoonestus' (hoonete püstitamine) ja 'õigus' (juriidiline võimalus). Õiguslik mõiste võeti kasutusele 1993. aasta asjaõigusseadusega.
Kasutusnäited
Paljud ärihooned Tallinna kesklinnas asuvad maadel, mis on koormatud hoonestusõigusega kuni 99 aastaks.
Korteriühistu taotles linnavalitsuselt hoonestusõigust kõrvalasuvale maalappale parkla rajamiseks.
Hoonestusõiguse lõppemisel läheb hoone maaomaniku omandisse, kui lepingus pole ette nähtud teisiti.