kaasomand
Kaasomand on omandivorm, kus sama asi kuulub ühiselt mitmele isikule, kellest igaühel on kindlaks määratud osa (murdosa) asjast. Kaasomanikud võivat oma osa vabalt võõrandada või koormata.
Kaasomand on omandivorm, kus üks ja sama asi (näiteks kinnistu, korter või auto) kuulub ühiselt kahele või enamale isikule. Kaasomand erineb ühisomandist selle poolest, et iga kaasomaniku osa on kindlaks määratud murdosana (näiteks 1/2, 1/3 või 2/5). Kaasomanik võib oma osa vabalt müüa, kingida või pantida ilma teiste kaasomanike nõusolekuta, kuigi teistel kaasomanikel on seadusest tulenev eelisostuõigus. Kaasomand tekib tavaliselt pärimise, vara ühise soetamise või äriühingu loomise tagajärjel. Kaasomanikud peavad asja kasutamise ja kulude kandmise osas tegema ühiseid otsuseid, kusjuures iga kaasomaniku hääleõigus on võrdeline tema osaga. Kui kaasomanikud ei jõua kokkuleppele, võib igaüks nõuda asja jagamist või sundenampakkumist. Eesti tsiviilseadustik reguleerib kaasomandit asjaõigusseaduses. Kaasomand on Eestis levinud eriti kinnisvaras, kus näiteks endised abikaasad või pärijad omavad koos kinnistu kaasomandina.
Etümoloogia
koos + omand
Kasutusnäited
Pärast lahutust jäi korter endistele abikaasadele kaasomandisse, kumbki omas pool korterist.
Vennad pärisid maja kaasomandisse, kus vanema venna osa oli 2/3 ja noorema venna osa 1/3.
Kaasomandi lõpetamiseks otsustasid omanikud müüa kinnistu ja jagada raha vastavalt oma osadele.