merisiga
Merisiga ehk merisigu on väike mereimetaja, kes kuulub delfiinilaste sugukonda ja elab peamiselt Põhjamere ning Läänemere rannikuvetes.
Merisiga (Phocoena phocoena) on väikseim Euroopa vetes elav delfiiniliik, kes kuulub hambavaalaste seltsi. Täiskasvanud merisead on tavaliselt 1,5–2 meetrit pikad ja kaaluvad 50–70 kilogrammi. Neil on iseloomulik ümarik keha, lühike nokk ja kolmnurkne selgeuim. Värvi poolest on nad tumehallikad seljalt ja heledamad kõhu poolt. Merisead elavad rannikuvetes ja madalates lahtedes, toituvad peamiselt väikestest kaladest nagu räim, kilu ja lest. Eesti rannikuvetes kohtab merisigasid harva, kuid aeg-ajalt satuvad üksikud isendid Läänemerre. Liik on looduskaitse all, kuna nende arvukus on vähenenud kalastamisel kaaspüügis hukkumise, mere reostuse ja liikluse tõttu. Merisead on häbelikud loomad, kes veedavad suurema osa ajast vee all ja tõusevad hingamiseks vaid lühikeseks ajaks pinnale. Erinevalt paljudest teistest delfiinidest ei hüppa nad vee peale ega ole eriti mänguhimuised. Merisigade suhtlus toimub peamiselt ultrahelide abil, mida inimkõrv ei kuule.
Etümoloogia
Liitsõna osadest meri + siga, viidates loomale, kes elab meres ja kelle keha on ümarikuvõitu nagu seal
Kasutusnäited
Kalamehed nägid lahesopas ujumas merisiga, kes tõusis hetkeks pinnale hingama.
Merisead on Läänemeres ohustatud liik ja vajavad kaitset kaaspüügi eest.
Rannikuvetest võib mõnikord märgata merisiga selgeuime, kui ta vee peale tõuseb.