murdosa
Murdosa on arv, mis väljendab terviku üht või mitut võrdset osa, ja koosneb lugejast ja nimetajast, mis on eraldatud murdejoonega (näiteks 1/2, 3/4).
Murdosa ehk murd on matemaatikas arvu väljendamise viis, kus näidatakse, mitu võrdset osa tervikust on võetud. Murdosa koosneb kahest osast: ülemine arv on lugeja, mis näitab võetud osade arvu, ja alumine arv on nimetaja, mis näitab, mitmeks võrdseks osaks tervik on jagatud. Näiteks murdosas 3/4 tähendab lugeja 3, et on võetud kolm osa, ja nimetaja 4, et tervik on jagatud neljaks võrdseks osaks. Murdosad võivad olla tavalised (näiteks 2/3), kümnendmurdudena (0,5) või segaarvudena (1 1/2). Murdosade liigid hõlmavad harilikke murde, kümnendmurde ja protsente, mis kõik väljendavad sama matemaatilist mõistet erinevates vormides. Murdosasid õpetatakse põhikoolis matemaatika olulise osana ja neid kasutatakse igapäevaelus paljudes olukordades, nagu retseptides, mõõtmistes ja arvutustes. Murdosadega saab teha kõiki põhilisi matemaatilisi tehteid: liitmist, lahutamist, korrutamist ja jagamist, järgides selleks spetsiifilisi reegleid.
Etümoloogia
Liitsõna: murd + osa. Sõna «murd» viitab murdmisele, jagamisele osadeks, ja «osa» terviku osale.
Kasutusnäited
Õpilased õppisid tunnis murdosasid liitma ja lahutama.
Retseptis oli vaja murdosa 2/3 tassitäit jahu.
Murdosa 3/8 on väiksem kui pool.