subkultuur
Subkultuur on suurema ühiskonna sees eksisteeriv väiksem kultuuriline rühmitus, millel on oma eristavad väärtused, tavad, stiil ja identiteet. Subkultuurid erinevad põhikultuurist, kuid eksisteerivad selle raames.
Subkultuur on suurema ühiskonna või kultuurikillu sees toimiv väiksem kultuuriline rühmitus, millel on omad eristavad tunnused nagu väärtused, elustiil, rõivastusstiil, muusikaeelistused, keel või argooväljendid. Subkultuurid moodustuvad sageli ühiste huvide, elukogemuste või identiteedi ümber ning pakuvad oma liikmetele kogukonda- ja kuuluvustunnet. Klassikalised näited subkultuuridest on punk, hip-hop, gootid, metalipead, skeitritega seotud kultuur, hipid ja mitmesugused internetipõhised kogukonnad. Subkultuurid võivad olla põlvkondlikud (noorte subkultuurid), muusikakesksed, moe- või elustiilikesksed või ideoloogilised. Tänapäeval on subkultuurid tihedalt seotud sotsiaalmeediga, kus need levivad ja arenevad kiiresti üle riigipiiride. Eestis on näiteks tuntud punk- ja metalliskeene, samuti hip-hopi ja elektroonikamuusika ümber koondunud subkultuurid. Subkultuurid ei ole tavaliselt vastandlikud põhikultuuriga, vaid pigem pakuvad alternatiivset väljendusvormi ja identiteeti, kuigi mõned võivad olla ka vastukultuurilised (counter-culture), seades end teadlikult vastanduma valitsevale kultuurimudelile. Subkultuuride uurimine on oluline osa kultuurisotsioloogiast ja noorsoouuringutest.
Etümoloogia
Ladina keelest 'sub' (all, alam) ja 'cultūra' (kultuur, haridus) – kirjeldab kultuurilist kihti, mis asub peamise kultuuri all või selle sees.
Kasutusnäited
Punk-subkultuur tekkis 1970. aastate keskel Suurbritannias ja USAs vastuoluna kommertslikule muusikale.
Internetiajastul tekivad ja levivad subkultuurid palju kiiremini kui varem.
Noorte seas on populaarne gaming-subkultuur, millel on oma spetsiifiline keel ja väärtused.