saun
Saun on ruumis või eraldi hoones asuv kõrge temperatuuriga ruum, kus viibitakse tervislikel ja puhkamise eesmärkidel. Eesti kultuuris on saun olnud sajandeid tähtis traditsioon.
Saun on spetsiaalselt ehitatud ruum või hoone, kus luuakse kõrge temperatuur (tavaliselt 60-100 kraadi) ja mida kasutatakse higistamiseks, lõõgastumiseks ja keha puhastamiseks. Saunas istutakse tavaliselt puidust laudadel, kusjuures soojuse allikaks on kivi- või elektrikeris. Eesti saunas kasutatakse traditsiooniliselt vihtlemist, mis tähendab lehtedega okstest tehtud viha (tihti kasest) pehmet peksimist, mis stimuleerib vereringet. Eesti rahvakultuuris on saun olnud sajandeid keskselt tähtis paik. Ajalooliselt peeti saunas lapsi, raviti haigeid ja valmistuti tähtsamateks sündmusteks. Saun oli sageli perekonna koosoleku- ja rituaalipaik. Ka tänapäeval on saun Eestis igapäevase elu oluline osa, peaaegu iga maja või korterelamu juures on saun ning saunas käimine on tavaline sotsiaalse suhtlemise viis. Saunakultuuri peetakse üheks Eesti rahvuslikuks eripäraks ja UNESCO tunnustas 2020. aastal Eesti saunatraditsiooni vaimse kultuuripärandi osana. Saunas käimine on seotud mitmete terviseeelistega nagu stressi vähendamine, vereringe paranemine ja lihaspingetest vabanemine.
Etümoloogia
Soome-ugri keeltest, seotud soome keele sõnaga 'sauna'. Sõna on ürgne ja tähistab nii ruumi kui ka seal toimuvat tegevust.
Kasutusnäited
Pärast pikka tööpäeva on hea saunas käia ja end välja lõõgastada.
Eestlased lähevad tihti laupäeval sauna ja puhkavad seal sõpradega.
Meie suvila juures on eraldi saun, kus saab ka järve ääres külmaga supelda.