suitsusaun
Suitsusaun on traditsiooniline eesti tüüpi saun, kus puudub korsten ja suits täidab saunaruumi ning väljub seejärel uksest või õhuavadest. Enne saunas käimist ruum õhutatakse.
Suitsusaun on ürgne ja traditsiooniline sauna tüüp, mis on eriti iseloomulik Eesti, Lõuna-Soome ja teistele Läänemere äärsetele aladele. Selles saunas puudub korsten, mistõttu puidu põlemisel tekkiv suits täidab kogu saunaruumi, soojendades seinu, lage ja ahjukive. Pärast mitmetunnist kütmist tuhastatakse kivisild, õhutatakse ruum suitsust puhtaks ja alles siis hakatakse leili võtma. Suitsusauna iseloomulikuks tunnuseks on tugevalt suits tõmmatud tume seinte pind ja eripärane, leebe soojuskiirgus, mida säilitavad ahjukivid ja ruumi pinnad. Leek on pehme ja niiske, suits annab puusepakkidele ja ruumile erilise lõhna. Traditsiooniliselt käib suitsusaunas käimine kokku eesti rahvakultuuri ja kombestikuga. Suitsusaun on UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas ja seda peetakse eestlaste rahvusliku identiteedi oluliseks osaks. Suitsusauna kütmine võtab tavaliselt 4-6 tundi ning nõuab oskust ja kogemust. Tänapäeval on suitsusaunasid säilinud eelkõige maapiirkondades, saunafarmides ja muuseumites, kuid nende populaarsus on taas kasvamas.
Etümoloogia
Liitsõna: suits + saun. Kirjeldab sauna, mis täitub küttmisel suitsuga korstnata ahju tõttu.
Kasutusnäited
Vanaema maakohas on alles säilinud suitsusaun, mida köetakse alati jaanilaupäeval.
Suitsusauna kütmine nõuab palju aega ja kannatlikkust, aga tulemus on seda väärt.
Võrumaal toimub igal aastal suitsusaunade päev, kus inimesed saavad tutvuda selle vana traditsiooniga.