tööiga
Tööiga on ajavahemik inimese elus, mil ta on võimeline ja õigustatud tööturul osalema, tavaliselt ligikaudu 16.–65. eluaastani.
Tööiga on periood inimese elus, mil ta on seaduslikult ja füüsiliselt võimeline tööturule sisenema ning seal osalema. Eestis algab tööiga tavaliselt 16. eluaastast, kui noor võib sõlmida töösuhte ilma vanema nõusolekuta, ning kestab kuni vanaduspensioni saamise ikka, mis praegu varieerub sõltuvalt sünniaastast. Tööiga jaguneb sageli aktiivseteks tööaastateks ja perioodideks, mil inimene võib olla näiteks haridust omandamas, vanemapuhkusel või ajutiselt tööturult eemal. Sotsiaalmajanduslikust seisukohast on tööealine elanikkond oluline näitaja, mis mõjutab riigi tööjõuressurssi, majanduskasvu ja sotsiaalteenuste rahastamist. Demograafilises kontekstis võrreldakse sageli tööealiste ja ülalpeetavate (lapsed ning pensionärid) arvu suhet, mis näitab ühiskonna vananemine ja ülalpidamiskoormus. Tööiga ei tähenda tingimata pidevat tööl käimist, vaid viitab pigem võimalusele ja ühiskondlikule ootusele osaleda tööelus.
Kasutusnäited
Tööiga inimeste arv on Eestis vähenenud rahvastiku vananemise tõttu.
Ta on veel tööeas, kuid otsustas varajasele pensionile jääda.
Sotsiaalministeerium analüüsib tööea elanikkonna tööhõivet ja töötuse taset.