pensioniiga
Pensioniiga on vanus, mille saavutamisel inimesel tekib õigus riiklikule vanaduspensionile. Eestis on pensioniiga seotud sünniaastaga ja tõuseb järk-järgult 65 eluaastani.
Pensioniiga on riiklikult määratud vanus, mille saavutamisel inimesel tekib õigus taotleda vanaduspensioni. Pensioniiga sõltub inimese sünniaastast ja riigiti kehtestatud seadustest. Eestis hakkas pensioniiga järk-järgult tõusma alates 2017. aastast, kui see oli 63 aastat, ja tõuseb 2026. aastaks 65 eluaastani. Igal aastal tõuseb pensioniiga kolme kuu võrra. Näiteks 1955. aastal sündinud inimestel oli pensioniiga 63 aastat ja 6 kuud, 1961. aastal sündinud inimestel on see juba 65 aastat. Pensioniiga ei tähenda kohustust töölt lahkuda - inimene võib jätkata töötamist ka pärast pensioniikka. Samuti on võimalik vanaduspensionile minna kuni kolm aastat enne pensioniiga, kuid sel juhul on pension väiksem. Mõned ametid (nt politseinikud, päästjad) võivad omada soodusõigust varasemaks pensionile jäämiseks. Pensioniiga tõstmine on paljudes riikides aktuaalne teema seoses elanikkonna vananemise ja pensionisüsteemi jätkusuutlikkusega.
Kasutusnäited
Ta jõuab pensioniikka järgmisel aastal ja plaanib siis töölt lahkuda.
Pensioniiga tõuseb Eestis järk-järgult 65 eluaastani.
Paljud inimesed töötavad ka pärast pensioniikka, sest pension üksi ei kata kõiki kulutusi.