üürimaja
Üürimaja on elamu, mille korterid või ruumid on ette nähtud peamiselt välja üürimiseks, mitte omanike enda kasutamiseks. Üürimaja omanik teenib tulu korteriüüri kaudu.
Üürimaja on elamu, mille korterid või ruumid kuuluvad ühele või mitmele omanikule ning on ette nähtud peamiselt üürile andmiseks. Erinevalt kortermajast, kus iga korter kuulub eraldi omanikule, kes tavaliselt ka seal elab, kuulub üürimaja korterid sageli ühele investorile või kinnisvara arendusettevõttele, kes teenib tulu üüritulu kaudu. Üürimaju võivad omada ka eluasemeühistud või munitsipaalasutused, kes pakuvad eluruume sotsiaalse eluaseme või taskukohase eluruumi vormis. Eestis on üürimajade kultuur vähem levinud kui Kesk- ja Lääne-Euroopas, kus paljudes suurlinnades on pikaajaline üürimine tavalisem kui oma kodu ostmine. Tallinna ja Tartu kesklinnas ning ülikoolilinnakutes on üürimajade arv viimastel aastakümnetel kasvanud, peamiselt seoses üliõpilaste ja noorte spetsialistide vajadusega mobiilse eluruumi järele. Üürimaja eeliseks omaniku vaatenurgast on stabiilne sissetulekuvoog, üürnikule aga paindlikkus ja väiksem vastutus hoone hoolduse eest.
Etümoloogia
Liitsõna: üüri- (pärineb sõnast «üür», mis tähistab tasu ruumi ajutise kasutamise eest) + maja. Sõna «üür» pärineb alamsaksa keelest (huur, hüre).
Kasutusnäited
Investor ostis kesklinnast vana üürimaja ja renoveeris selle täielikult enne üürnikele pakkumist.
Paljud üliõpilased eelistavad elada üürimajas, kus üür sisaldab ka kommunaalkulusid.
Linnavalitsus plaanib ehitada sotsiaalse eluruumina mitu üürimaja noortele peredele.