sõjakäik
Sõjakäik on sõjaline operatsioon, mille käigus väed liiguvad ja tegutsevad vaenlase vastu, tavaliselt piiratud aja jooksul ja konkreetse eesmärgiga.
Sõjakäik on sõjaline ettevõtmine, mille käigus sõjavägi liigub vaenlase territooriumile või teostab laiaulatuslikke sõjalisi operatsioone kindla eesmärgi saavutamiseks. Ajalooliselt on sõjakäikude eesmärk olnud territooriumi vallutamine, vaenlase väeosade purustamine või strateegiliste positsioonide hõivamine. Sõjakäigud võivad kesta mõnest nädalast kuni aastateni ja hõlmata tohutuid väekoondisi. Tuntud ajaloolised näited on Aleksander Suure Aasia sõjakäik, Napoleoni Vene sõjakäik 1812. aastal ja Teise maailmasõja ajal toimunud arvukad sõjakäigud. Kaasaegses sõjanduses kasutatakse sageli terminit «operatsioon» või «kampaania», kuid sõjakäik kui mõiste on jäänud kasutusele eriti ajaloolises kontekstis. Üldisemas tähenduses võib sõjakäik tähistada ka mis tahes organiseeritud ja eesmärgipärast tegevust kellegi või millegi vastu, näiteks võib kõnelda propagandakampaaniast kui ideoloogilisest sõjakäigust.
Etümoloogia
Liitsõna sõnast «sõda» ja «käik» (liikumine, retk)
Kasutusnäited
Napoleoni sõjakäik Venemaale 1812. aastal lõppes katastroofilise tagasitõmbumisega.
Keskaegsel ajal korraldati ristisõjakäike Pühamaale, et vabastada Jeruusalemm muslimite käest.
Meedia korraldas tõelise sõjakäigu korruptsiooni vastu, avaldades uurivaid artikleid.