uurija
Uurija on inimene, kes tegeleb teadusliku või süstemaatilise uurimistöö ning uute teadmiste loomisega mingis valdkonnas.
Uurija on isik, kes viib läbi süstemaatilisi uuringuid ja kogub, analüüsib ning tõlgendab andmeid eesmärgiga omandada uusi teadmisi või mõista paremini mingit nähtust. Uurijad töötavad enamasti ülikoolides, teadusasutustes või rakendusuuringute keskustes. Uurija töö hõlmab hüpoteeside püstitamist, katsetuste läbiviimist, andmete analüüsi ja tulemuste publitseerimist teadusartiklite või aruannete kujul. Uurijad võivad spetsializeeruda väga erinevatele valdkondadele – alates loodusteadustest ja meditsiinist kuni sotsiaalteaduste ja humanitaarikani. Eestis reguleerib teadlaste ja uurijate kvalifikatsiooninõudeid ning ametipositsioone erinevate ülikoolide ja teadusasutuste statuut. Uurija eristub tavalisest spetsialistist eelkõige selle poolest, et tema põhifookus on uute teadmiste loomisel, mitte ainult olemasolevate rakendamisel. Uurija võib olla nii doktorant, postdoktor, vanemteadur kui ka professor, sõltuvalt tema karjääri staadiumist ja akadeemilisest kvalifikatsioonist.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «uurima» liitega -ja, mis moodustab tegijanimesid. Sõna «uurima» pärineb muinaseesti sõnast, mis tähendas kaevamist, süvendamist või põhjalikku uurimist.
Kasutusnäited
Tartu Ülikooli uurijad avaldasid uue artikli COVID-19 leviku kohta.
Ta töötab uurijana keemialaboris ja tegeleb uute materjalide väljatöötamisega.
Kliimamuutuste uurijad hoiatavad ookeanide taseme tõusu eest.