viinamari
Viinapuu viljad, väikesed ümarad marjad, mis kasvavad kobarates ja mida kasutatakse värskelt söömiseks, veiniks töötlemiseks, rosinateks kuivatamiseks või mahla tegemiseks.
Viinamari on viinapuu (Vitis) viljad, mis kasvavad kobarates ehk kobarkondidena. Need on ümarad või ovaalsed, 1-3 cm läbimõõduga marjad, mille värv võib olla roheline, kollane, punane, violetne või peaaegu must. Viinamarjade maitse ulatub magusast kuni hapu-magusani, sõltuvalt sordist ja küpsusastmest. 1. Toiduna kasutatakse viinamarju värskelt söömiseks (lauda- ehk söögisordid), kusjuures populaarsed on seemneteta sordid. Viinamarjad on rikkalikud C-vitamiini, K-vitamiini ja antioksüdantide poolest. 2. Veinimarjad on spetsiaalsed sordid, mida kasutatakse veini, vahuveinide ja kõrgemate alkohoolsete jookide (konjak, brendy) valmistamiseks. Veinimarjade kasvatamine ehk viinamarjakasvatust nimetatakse vitikultuuriks. 3. Kuivatatult tuntakse viinamarju rosinatena või sõltuvalt sordist sultanitena, mis on levinud küpsetistes ja muüslides. 4. Viinamarjadest tehakse ka mahla, džemmi ja želeed. Ajalooliselt on viinamarjade kasvatamine olnud Vahemere piirkonna ja Lähis-Ida kultuuride oluline osa juba tuhandeid aastaid. Eestis on viinapuude kasvatamine piiratud kliima tõttu, kuid viinamarjad on populaarne importkaup.
Etümoloogia
Liitsõna «viina» + «mari». Sõna «viina» viitab alkohoolsele joogile (vein, viina), mis viinamarjadest valmistatakse. Vana-eesti keeles on «viin» laenatud saksa keelest (Wein).
Kasutusnäited
Ostsin turult kobara soolast rohelisi viinamarju.
Punased viinamarjad sobivad hästi juustulauale.
Grusiinias on viinamarjade kasvatamine ja vein osa kultuuripärandist.