inimtekkeline
Inimtekkeline on omadussõna, mis kirjeldab midagi, mis on inimese loodud või tekitatud, mitte looduslikult tekkinud. Kasutatakse vastandina looduslikule või loomulikule.
Inimtekkeline on omadussõna, mis tähistab nähtusi, objekte või olukordi, mis on tekkinud inimtegevuse tulemusena, mitte loodusjõudude või looduslike protsesside kaudu. See on otsene vastand sõnale «looduslik» või «loomulik». Sõna kasutatakse laialdaselt erinevates valdkondades: keskkonnakaitse kontekstis räägitakse inimtekkelistest saastest ja jäätmetest, tehisintellekti valdkonnas nimetatakse masinate poolt loodud sisu inimtekkeliseks erinevuseks masinõppe tulemustest, ning üldisemas tähenduses kirjeldatakse sellega kõike, mis pole looduse osa vaid inimese kätetöö. Näiteks on plastik inimtekkeline materjal, linnad inimtekkelised keskkonnad ja globaalne soojenemine suures osas inimtekkeline nähtus. Sõna rõhutab inimese kui põhjustaja rolli ja kannatab sageli endas varjatud hinnangut – eriti keskkonnateemades, kus inimtekkelisus viitab sageli probleemile või kahjule. Sõna on eesti keeles üles ehitatud liitsõnana: «inimene» + «tekkeline» (tuletis sõnast «tekkima»), mis teeb selle tähenduse läbipaistvaks ja loomulikuks eesti keele süsteemis.
Etümoloogia
Liitsõna: «inimene» + «tekkeline» (tuletis sõnast «tekkima» liitega -line)
Kasutusnäited
Kliimamuutus on suurel määral inimtekkeline nähtus, mida põhjustavad kasvuhoonegaaside heitkogused.
Järve saastatus on peamiselt inimtekkeline, tulenedes tööstusheitetest ja põllumajandusest.
Park on küll kaunis, kuid täiesti inimtekkeline keskkond, kus iga puu on planeeritud.