vein
Vein on veresoonte süsteemi osa, mis kannab verd südame poole. Veinitega seotud tähenduses ka viinamarjadest valmistatud alkohoolne jook.
1. Vein on veresoonte süsteemi osa, mis kannab verd südame poole tagasi. Veenid on veresoontest need, mis toovad vere kehaosadest ja elunditest südamesse, erinevalt arteriteks nimetatavatest veresoonte süsteemi osadest, mis viivad verd südamest kehaosadesse. Veenid on õhemapõhjalised kui arterid ning nendes voolab tavaliselt hapnikuvaesem veri, välja arvatud kopsuveenides, kus voolab hapnikurikas veri kopsuist südamesse. 2. Vein on ka viinamarjadest valmistatud alkohoolne jook, mis on üks vanimaid kultuurjooke maailmas. Veini valmistatakse kääritades viinamarjade mahla ning seda jaotatakse punaseks, valgeks ja rooseks vastavalt valmistusviisile ja viinamarjasortidele. Vein on oluline osa paljude kultuuride söömiskommetest ja tähistustest. Eestis on vein populaarne alkohoolne jook ning seda pakutakse tavaliselt söögilauas ja pidulikel sündmustel. 3. Geoloogias võib veiniks nimetada mineraali või kivimi kihti, mis paikneb teistsuguse kivimi sees.
Etümoloogia
Meditsiinitermini «vein» (veresoone) päritolu tuleb ladina sõnast «vena», mis tähendas veresoont. Joogi nimetus «vein» pärineb samuti ladina keelest sõnast «vinum», mis tähendas viinamarjaveini.
Kasutusnäited
Arst võttis verd veenist, et teha vereanalüüse.
Lauaservale toodi valget veini kala kõrvale.
Pikk istumisega töö võib põhjustada veenide laiendumist.
Veenides voolab tavaliselt tumepunane veri, mis on hapnikuvaesem kui arteriaalses veres.