vereringe
Vere pidev liikumine südame ja veresoonte kaudu kogu kehas, mille käigus toimub hapniku ja toitainete transport kudedesse ning jäärainete äraviimine.
Vereringe on keha elutähtis süsteem, kus süda pumpab verd veresoonte võrgustiku kaudu kogu organismi. Vereringe põhiülesanne on varustada keha kudesid hapniku ja toitainetega ning viia ära süsihappegaas ja muud ainevahetusproduktid. Inimesel eristub kaht vereringe ringi: suur ja väike vereringe. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest ja viib hapnikurikka vere kogu kehasse, naastes südame paremasse kodadesse. Väike ehk kopsuvereringe algab südame paremast vatsakesest, viib hapnikuvaese vere kopsu rikastuma ja naaseb südame vasakusse kodadesse. Vereringe terviklikkus ja korralik toimimine on elu eeldus – vereringe häired võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme nagu insult, südameinfarkt või organite puudulikkus. Keha vereringe tagavad südame rütmiline löögisagedus (tavaliselt 60-100 lööki minutis) ja veresoonte elastsus.
Etümoloogia
Liitsõna: veri + ringe (ringi + liide -e), kirjeldab vere ringlemist kehas.
Kasutusnäited
Regulaarne liikumine parandab vereringet ja tugevdab südant.
Külmal ajal aheneb vereringe jäsemetes ja käed-jalad muutuvad külmaks.
Arst selgitas, kuidas kõrge vererõhk kahjustab vereringet ja südant.