süda
Süda on inimese ja teiste selgroogsete loomade rindkeres paiknev lihaseline elund, mis pumbab verd läbi vereringesüsteemi. Kujundlikult tähistab süda ka tundeid, emotsioone ja hingeelu keskust.
1. Anatoomias on süda rindkeres, veidi vasakul pool keha keskteljest asuv õõneslihaseline elund, mis rütmiliste kokkutõmbumistega (südamelöökidega) pumbab verd läbi vereringesüsteemi. Inimese süda on umbes rusika suurune, kaalub keskmiselt 250-350 grammi ja lööb keskmiselt 60-100 korda minutis. Südame õige töö on eluks hädavajalik, selle peatumine toob kaasa surma, kui kiiresti ei alustata elustavat ravi. 2. Kujundlikult ja kirjanduses tähistab süda emotsionaalset ja hingeelist keskust: armastuse, kaastunde, julguse ja teiste tunnete asukohta. Väljendes «süda on valus» viidatakse emotsionaalsele kannatusele, «hea südamega inimene» tähendab lahket ja kaastundlikku inimest. See tähendus on tugevalt juurdunud keelekasutuses ja kultuuris. 3. Esemete või kujundite puhul tähistab süda südamekujulist sümbolit (♥), mida kasutatakse armastuse, kiindumuse ja romantika väljendamiseks. Südamekujuline sümbol on levinud kingikaartidel, emotikonides ja disainis. 4. Kaartimängudes on süda üks neljast mastist (teised on ruutu, ärtu ja risti), mida tähistab punane südamekujuline märk.
Etümoloogia
Pärineb läänemeresoome algkeelest, sugulasi teistes läänemeresoome keeltes: soome «sydän», karjala «šüdäin», vadja «südäin». Lõplikult uurali algkeelest.
Kasutusnäited
Arst kuulas fonendoskoobi abil patsiendi südant ja vererõhku.
Ta kõneles südamest ja kõik kuulajad olid liigutatud.
Valentinipäeval kingitakse sageli südamekujulisi šokolaade.
Mängisime pokkerit ja mul olid käes südame äss ja kuningas.
Südameatakk ehk müokardiinfarkt tekib, kui südamelihase verevool on tõkestatud.