hüvitis

nimisõna neutraalne õigus

Hüvitis on rahasumma või muu hüve, mida makstakse kellelegi kahju, kulu või kaotuse eest või millegi eest tasuna. Hüvitis võib olla nii rahalist (nt valuraha) kui ka mitteainelist laadi (nt asenduskorter).

Hüvitis on rahasumma või muu hüve, mida makstakse kellelegi tekitatud kahju, tehtud kulutuste või kantud kaotuse eest. Hüvitist kasutatakse ka tasu või kompensatsiooni tähenduses töö või teenuse eest. Hüvitise eesmärk on tasakaalustada kahjustatud poole olukorda või tasuda tema panuse eest. Õiguskeeles eristatakse erinevaid hüvitise liike: kahjuhüvitis (kahju hüvitamine), valuraha (mittevaralise kahju hüvitamine), kuluhüvitis (tehtud kulude tagastamine) ja toetus- või teenimisjärgne hüvitis (nt ametist lahkujale makstav summa). Hüvitist võib maksta nii vabatahtlikult kui ka kohtu või seaduse alusel. Tööõiguses on levinud sõidukulude hüvitis, toitlustushüvitis, puhkusetasu hüvitis ja muud töötajatele makstavad summad. Hüvitis võib olla ka mitteaineline, näiteks asenduspind sundvõõrandamise korral või tasuta teenus tekitatud ebamugavuse eest.

Etümoloogia

Tuletis sõnast «hüve» (kasu, eelis) ja liide -tis (tulemussufiksi), tähendab midagi, mis hüve annab või hüvitab kaotatud hüve.

Kasutusnäited

Kohus mõistis kannatanule välja 5000 eurot hüvitist tekitatud kahju eest.
Tööandja maksab töötajale sõidukulude hüvitist 0,30 eurot kilomeetri kohta.
Riik maksab sundvõõrandatud kinnistute omanikele õiglast hüvitist.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt