viinapuu
Viinapuu on lõunapoolsetes maades kasvav roniv puittaim, mille viljadest saadakse viinamarju ehk viinamarjad, mida kasutatakse värskelt söömiseks, kuivatamiseks rosinateks või veini valmistamiseks.
Viinapuu (Vitis) on ronivate puittaimede perekond, mis on tuntud eelkõige viinamarjade kasvatamise tõttu. Kõige olulisem liik on euroopa viinapuu (Vitis vinifera), mida kasvatatakse laialt üle maailma. Viinapuud on pärit Vahemere piirkonnast ja Lähis-Idast, kuid tänapäeval kasvatatakse neid paljudes soojas ja parasvöötme kliimaga piirkondades. Viinapuu viljad ehk viinamarjad kasvavad kobaratena ja neid kasutataks mitmel erineval viisil: värskete puuviljadena, kuivatatuna rosinatena, mahla valmistamiseks ning eriti laialdaselt veini ja muude alkohoolsete jookide tootmiseks. Viinamarjade kasvatamine ehk viinamarjakasvatuslik on üks vanimaid põllumajandusharusid, millel on pikk kultuuriline tähtsus eriti Vahemere maades, Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias. Eestis ei ole kliima viinapuu kasvatamiseks tavaliselt soodne, kuid lõunapoolsemates piirkondades on võimalik kasvatada mõningaid külmakindlamaid sorte. Viinapuul on ronivad oksad ehk viinapuuvitsad, millega taim kinnitub tugidele, ning suur õõnsate lehtedega lehestik.
Etümoloogia
Sõna «viinapuu» koosneb osadest «viina» (mis viitab veinile või alkohoolsele joogile) ja «puu» (puittaim). Sõna «viina» pärineb vanavene cънoвa läbi saksa keele «Wein» mõjutusega.
Kasutusnäited
Vahemere ääres kasvatavad paljud talunikud viinapuud oma õuedel.
Viinapuu viljad küpsevad suve lõpuks ja sügisel saab alustada saagikoristusega.
Veinimõisas kasvab mitmesuguseid viinapuu sorte, millest valmistatakse erinevaid veinimarke.