korrektuur
Korrektuur on trükise või teksti keeleline ja tehniline läbivaatamine ning parandamine enne avaldamist. Korrektuuris kontrollitakse õigekirja, kirjavahemärke, sõnavalikut ja küljendust.
Korrektuur on kirjastus- ja trükitöös kasutatav mõiste, mis tähistab teksti põhjalikku läbivaatamist ja parandamist enne lõplikku avaldamist. Korrektuuri käigus kontrollitakse õigekirja, grammatikat, kirjavahemärkide kasutust, sõnavalikut, stiili ühtlust ning küljendust. Korrektuuri teeb tavaliselt selleks väljaõppe saanud korrektor või toimetaja.
Korrektuuri eesmärk on tagada, et avaldatav tekst oleks keeleliselt korrektne, loetav ja vastavuses kehtivate õigekirjanormidega. Korrektuuri käigus märgitakse vead ja ebatäpsused kas paberkandjal punase pastakaga või digitaalselt vastava tarkvaraga. Eriti oluline on korrektuur trükiste puhul, kus hilisemad parandused on kas võimatud või väga kulukad.
Korrektuur erineb toimetamisest selle poolest, et keskendub eelkõige vormilisele korrektsusele, mitte teksti sisulisele täiustamisele. Siiski võivad korrektor ja toimetaja rollid osaliselt kattuda. Korrektuuri on tavaks teha mitmes voorus: esimene korrektuur kontrollib teksti esmakordselt, teine korrektuur kontrollib tehtud parandusi ja võimalikke uusi vigu.
Ajalehtedes, raamatukogudes, kirjastustes ja teadustöös on korrektuur kohustuslik töövoog. Digiajastu on toonud kaasa uusi korrektuuri vorme, näiteks veebisaitide ja sotsiaalmeedia sisu kontrollimist, kuid põhimõtted on jäänud samaks.
Korrektuuri eesmärk on tagada, et avaldatav tekst oleks keeleliselt korrektne, loetav ja vastavuses kehtivate õigekirjanormidega. Korrektuuri käigus märgitakse vead ja ebatäpsused kas paberkandjal punase pastakaga või digitaalselt vastava tarkvaraga. Eriti oluline on korrektuur trükiste puhul, kus hilisemad parandused on kas võimatud või väga kulukad.
Korrektuur erineb toimetamisest selle poolest, et keskendub eelkõige vormilisele korrektsusele, mitte teksti sisulisele täiustamisele. Siiski võivad korrektor ja toimetaja rollid osaliselt kattuda. Korrektuuri on tavaks teha mitmes voorus: esimene korrektuur kontrollib teksti esmakordselt, teine korrektuur kontrollib tehtud parandusi ja võimalikke uusi vigu.
Ajalehtedes, raamatukogudes, kirjastustes ja teadustöös on korrektuur kohustuslik töövoog. Digiajastu on toonud kaasa uusi korrektuuri vorme, näiteks veebisaitide ja sotsiaalmeedia sisu kontrollimist, kuid põhimõtted on jäänud samaks.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast 'correctura' (parandamine), mis tuleneb verbist 'corrigere' (parandama, õigeks tegema).
Kasutusnäited
Raamat läbis enne trükki minekut kolm korrektuuri vooru.
Korrektor märkis korrektuuris punase pastakaga kõik õigekirjavead.
Kirjastus palkas välise korrektuuri tegijat, et tagada teksti kvaliteet.
Esimene korrektuur tõi välja arvukalt vigu, mis vajasid parandamist.