tõend

nimisõna neutraalne õigus

Tõend on dokument, ese, fakt või muu teave, mis kinnitab või tõestab midagi, eriti õiguslikul või ametlikul eesmärgil.

Tõend on dokument, ese, fakt, tunnistus või muu teave, mida kasutatakse millegi tõestamiseks või kinnitamiseks. Tõendid on eriti olulised õigussüsteemis, kus neid vajatakse kohtumenetluses süü või süütuse kindlakstegemiseks, nõude tõestamiseks või faktide väljaselgitamiseks. Tõendite hulka kuuluvad näiteks kirjalikud dokumendid (lepingud, kviitungid, kirjad), tunnistajate ütlused, esemelised tõendid (sõbralikkuse- või kuriteoreliikviad), foto- ja videosalvestised ning ekspertiisiarvamused. Igapäevaelus on tõendid samuti olulised, näiteks pangatingimustel võib olla vaja sissetuleku tõendit või ostu sooritamisel maksete tõendit. Eesti õiguses reguleerib tõendite kasutamist tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalmenetluse seadustik ja halduskohtumenetluse seadustik, mis sätestavad, milliseid tõendeid saab kasutada ja kuidas neid tuleb koguda ning hinnata. Tõendi usaldusväärsus ja õiguspärasus on võtmetähtsusega – ebaseaduslikult kogutud tõendeid ei pruugita kohtus tunnustada.

Etümoloogia

Tuleneb tegusõnast «tõendama», mis omakorda pärineb sõnast «tõsi». Eesti keeles on tüvi «tõe-» seotud tõe ja kindluse väljendamisega.

Kasutusnäited

Kohus nõudis süüdistatavalt täiendavaid tõendeid tema süütuse kohta.
Panga laenu taotlemisel peab esitama tõendi sissetuleku kohta.
Politsei kogutas sündmuskohal tõendeid, et selgitada välja juhtunu täpsed asjaolud.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt