tõestus

nimisõna neutraalne mõiste

Tõestus on arutluskäik, tõendite kogum või menetlus, millega näidatakse mingi väite, väärtusliku eseme omandi või asjaolu tõesust või õigsust.

Tõestus on mitmekülgne mõiste, millel on erinevaid tähendusi sõltuvalt valdkonnast. 1. Matemaatikas ja loogikas on tõestus järjestikune arutluskäik, mille käigus näidatakse, et mingi väide tuleneb loogiliselt aksioomidest või varem tõestatud väidetest. Matemaatiline tõestus peab olema range ja lünkadeta, kasutades täpselt määratletud reegleid. 2. Õiguses tähendab tõestus menetlust, mille käigus kogutakse ja esitatakse tõendeid mingi asjaolu või väite tõestamiseks kohtus või muus õiguslikus protsessis. Tõenduskoormis võib langeda kas hagejale, kostjale või prokuröörile sõltuvalt menetluse liigist. 3. Igapäevases keelekasutuses võib tõestus olla mis tahes viis, kuidas näidatakse millegi õigsust või tõesust, näiteks «see on tõestuseks tema aususe kohta». 4. Notariaalmenetluses kasutatakse mõistet seoses dokumentide ja allkirjade tõestamisega, mis annab neile ametliku õigusliku jõu.

Etümoloogia

Tuletis tegusõnast «tõestama», mis omakorda lähtub sõnast «tõsi». Eesti keeles on sõna juured uurali algkeeles.

Kasutusnäited

Matemaatikateooriat ei saa kasutada enne, kui sellele on leitud range tõestus.
Kohus nõudis süüdistuselt veenvat tõestust kahtlustatu süü kohta.
Notari juures sain teha testamendi allkirja tõestuse.
Pythagorase teoreemil on palju erinevaid tõestusi.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt