sünnimaa
Sünnimaa on riik või maa, kus inimene on sündinud ja mille kodanikuks ta on või millega ta end kultuuriliselt seob. Sünnimaa on sageli inimese identiteedi oluline osa ja seostub kodumaa, isamaa ning rahvusliku kuuluvustundega.
Sünnimaa on riik, maa või piirkond, kus inimene on sündinud. Mõiste viitab nii geograafilisele sünnipaikale kui ka kultuurilisele ja emotsionaalsele sidemele, mida inimene tunneb oma päritolumaaga. Sünnimaa on tihedalt seotud identiteedi, kodakondsuse ja rahvusliku kuuluvustundega. Eesti keeles kasutatakse sõna sünnimaa sageli pidulikumas ja emotsionaalses kontekstis, eriti rahvusliku identiteedi rõhutamiseks. Näiteks võidakse rääkida «armastusest sünnimaa vastu» või «kohustusest teenida oma sünnimaa». Mõiste esineb sageli kirjanduses, luules ja ajaloolistes tekstides, kus rõhutatakse rahvuslikku kuuluvust ja päritolu tähtsust. Sünnimaa ei pruugi alati kokku langeda elukohariigiga – paljud emigrandid ja välismaal elavad inimesed tunnevad tugevat sidet oma sünnimaaga, kuigi nad elavad mujal. Eesti kultuuris on sünnimaa mõiste oluline osa rahvuslikust identiteedist, eriti ajalooliste sündmuste taustal nagu võitlus iseseisvuse eest ja paguluse kogemus.
Etümoloogia
Liitsõna komponentidest «sünd» (sündima) ja «maa» (riik, geograafiline ala).
Kasutusnäited
Paljud eestlased, kes elasid Nõukogude ajal välismaal, unistasid kogu elu sünnimaa juurde naasmisest.
Ükski koht maailmas ei tundu nii kodune kui oma sünnimaa.
Olümpial esindavad sportlased alati oma sünnimaad uhkusega.