rahvastik
Rahvastik on teatavat ala asustavate inimeste kogum, elanikkond. Rahvastiku uurimisel käsitletakse arvukust, koosseisu, paiknemist, liikumist ning nende muutumist ajas.
Rahvastik on mõiste, mis tähistab kindlal territooriumil (riigis, piirkonnas, linnas või muul alal) elavate inimeste kogumit. Rahvastiku uurimine on demograafia ehk rahvastikuteaduse põhiülesanne, mis käsitleb elanikkonna arvukust, vanuselist ja soolis jaotust, sündimust, suremust, rännet ning muid rahvastikuprotsesse. Rahvastiku dünaamika kirjeldab nende näitajate muutumist ajas ning mõjutab olulisel määral riigi sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist arengut. Eesti rahvastik on viimastel aastakümnetel vananenud ning rahvaarv on kahanenud peamiselt madalama sündimuse ja väljarände tõttu. Rahvastikupoliitika eesmärk on mõjutada rahvastikuprotsesse riiklikul tasandil, näiteks peretoetuste või rändepoliitika kaudu. Rahvastikuregistris on Eestis arvele võetud kõik alaliselt riigis elavad inimesed.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «rahvas» liitega -stik, mis moodustab kollektiivsõnu
Kasutusnäited
Eesti rahvastik on viimastel aastakümnetel pidevalt kahanenud.
Statistikaamet avaldas andmed, mille kohaselt rahvastik vananeb kiiresti.
Maailma rahvastik ületas 2022. aastal kaheksa miljardi inimese piiri.