isikupära
Isikupära on inimese ainuomane olemus, iseloom ja välimus, mis eristab teda teistest ning moodustab tema ainulaadse identiteedi.
Isikupära on inimese individuaalsete omaduste kogum, mis hõlmab nii sisemisi kui ka välimisi tunnuseid. See koosneb iseloomuomadustest, temperamendist, väärtushinnangutest, käitumismaneeridest, välimusest ja kõnest, mis kõik kokku moodustavad ainulaadse terviku. Isikupära kujuneb nii kaasasündinud eelduste kui ka elukogemuse, kasvatuse ja kultuurikeskkonna mõjul. Iga inimese isikupära on ainulaadne ja kordumatu, kuigi võib sisaldada ühiseid jooni teiste inimestega. Tugeva isikupäraga inimesena peetakse kedagi, kellel on selged veendumused, iseseisvad vaated ja eristuv olemus. Isikupära väljendumine on oluline osa inimese eneseteostusest ja identiteedist, mõjutades tema suhtlemist, valikuid ja elukäiku. Mõistes isikupära olemuslikku tähendust - 'isiku pärisosa' - saab selgemaks, miks sellega tähistatakse just seda, mis on inimesele kõige ehedamalt omane.
Etümoloogia
Liitsõna sõnadest 'isik' ja 'pära' (pärisosa, olemuslik osa)
Kasutusnäited
Tal on tugev isikupära, mis avaldub juba esimesel kohtumisel.
Kunstniku isikupära peegeldub selgelt tema loomingus.
Lapse isikupära hakkab kujunema juba väikelapseeas.