piimhape
Piimhape ehk laktaat on orgaaniline hape, mis tekib lihaskoes intensiivse füüsilise koormuse ajal hapnikuvaeguses ning põhjustab lihasväsimust ja -valu. Piimhapet toodavad ka piimhappebakterid kääritamisel.
Piimhape (keemiline valem C₃H₆O₃) on orgaaniline hape, mis tekib rakkudes glükoosi lagunemise tulemusena hapnikuvaeguses oludes. Inimkehas toodetakse piimhapet eriti intensiivse lihastöö ajal, kui lihas ei jõua piisavalt hapnikku. Liigne piimhappe kogunemine põhjustab nii tuntud lihasväsimust, kipitustunnet ja valusid pärast rasket treeningut. Piimhappe toodavad ka piimhappebakterid (Lactobacillus jt), mida kasutatakse laialdaselt toiduainete kääritamisel. Hapendatud piimatoodetes nagu jogurt, keefir ja hapukoor ning hapendatud köögiviljades nagu hapukapsas ja hapukurgid moodustub piimhape just nende bakterite tegevuse tulemusena. Piimhape toimib looduslikku konserveeriva ainena, pikendades toidu säilivusaega ja andes toodetele iseloomuliku hapu maitse. Toiduainetetööstuses kasutatakse piimhapet (E270) säilitusaine, hapestaja ja maitse regulaatorina. Piimhape on nimetatud piima järgi, kuna seda avastati 1780. aastal esmakordselt hapus piimas.
Etümoloogia
Sõna koosneb sõnadest «piim» ja «hape». Nimetus tuleneb asjaolust, et seda hapet avastati esmakordselt 1780. aastal hapus piimas. Rahvusvaheline nimetus laktaat (lactate) pärineb ladinakeelsest sõnast «lac» (piim).
Kasutusnäited
Pärast maratoni kogunesid tema lihasesse suured kogused piimhapet, mis põhjustas tugevat lihasvalu.
Hapukapsas sisaldab palju piimhapet, mis tekib kääritamisprotsessi käigus.
Treeneri sõnul on piimhape põhjuseks, miks lihaseid järgmisel päeval kipitab.