glükoos

nimisõna tehniline meditsiin

Glükoos on lihtne suhkur ehk monosahhariid, mis on elusorganismide peamine energiaallikas. Inimkehas ringlevat glükoosi nimetatakse veresuhkruks.

Glükoos on keemiline ühend valemiga C₆H₁₂O₆, kuus süsinikuaatomit sisaldav monosahhariid ehk lihtne suhkur. See on kõige levinum monosahhariid looduses ja elusorganismide põhiline energiaallikas.

Inimkehas imendub glükoos seedetraktist verre ja seda nimetatakse veresuhkruks. Rakud kasutavad glükoosi hingamisprotsessis, kus sellest eraldub energia rakuprotsesside läbiviimiseks. Vere glükoosisisaldust reguleerib kõhunääre hormoon insuliin. Glükoos säilitatakse kehas glükogeeni kujul maksas ja lihastes.

Glükoosi leidub vabalt puuviljades, mees ja teistes toiduainetes. Tööstuses kasutatakse glükoosi siirupite, maiustuste ja jookide valmistamisel. Meditsiinis manustatakse glükoosi lahust veeni nõrgenenud patsientidele toitainena ning madala veresuhkru korral. Glükoosi ainevahetuse häired on seotud diabeedi ja teiste haigustega.

Etümoloogia

Prantsuse sõnast glucose (1838), mis tuleneb kreeka sõnast glykys 'magus' ja liitest -ose, mis tähistab suhkruid.

Kasutusnäited

Diabeeti põdevatel inimestel on vere glükoosi tase liiga kõrge.
Rasketel juhtudel süstitakse glükoosi lahust otse veeni.
Aju kasutab energiaallikana peamiselt glükoosi.
Fotosünteesi käigus toodavad taimed glükoosi päikesevalguse abil.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt