insuliin
Insuliin on kõhunäärme toodetav hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust, aidates glükoosilastel liikuda rakku ja alandades veresuhkru taset. Diabeedihaigete ravis kasutatakse kunstlikult toodetud insuliini süstidena või pumpade kaudu.
Insuliin on kõhunäärme beetarakkude toodetav hormoon, mille peamine ülesanne on reguleerida organismis süsivesikute ainevahetust ja veresuhkru taset. Kui inimene sööb, tõuseb veres glükoosi tase ja kõhunääre eritleb insuliini, mis aitab glükoosilastel tungida rakkudesse, kus neid kasutatakse energiaallikana. Ilma insuliinita ei saa rakud glükoosi tõhusalt kasutada ning veresuhkur jääb kõrgeks. Insuliin mängib olulist rolli ka valkude ja rasvade metabolism ning kehakaalus. Tervel inimesel toodab kõhunääre insuliini pidevalt väikestes kogustes ning suurendab selle eritust pärast söömist. Diabeedihaigete puhul on insuliini tootmine häiritud: 1. tüüpi diabeedi korral ei tooda kõhunääre insuliini üldse või toodab seda liiga vähe, 2. tüüpi diabeedi puhul on organism insuliinile resistentne. Raviinsuliini kasutatakse diabeedi raviks süstidena (naha alla), insuliinipumpade või harvemini inhalatsioonina. Raviinsuliin võib olla kiire-, lühike-, kesk- või pikatoimeline, sõltuvalt sellest, kui kiiresti ja kui kaua see veres toimib. Tänapäeval toodetakse enamikku raviinsuliini biotehnoloogiliselt, kasutades geneetiliselt muundatud baktereid või pärmiseeni, mis tagab suure puhtuse ja väiksema allergilise reaktsiooni riski.
Etümoloogia
Ladina keelest «insula» (saar), viitega Langerhansi saarekestele kõhunäärmes, kus insuliini toodetakse. Hormoon avastati 1921. aastal.
Kasutusnäited
1. tüüpi diabeediga patsiendid peavad insuliini süstima mitu korda päevas.
Kõhunääre toodab insuliini, mis aitab veresuhkru taset reguleerida.
Arst määras talle pikatoimelise insuliini, mida tuleb süstida üks kord päevas.
Insuliini võib manustada kas süstla, penna või insuliinipumba abil.