diabeet
Diabeet on krooniline ainevahetushaigus, mille puhul vere suhkrusisaldus on püsivalt liiga kõrge, kuna kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini või organism ei suuda insuliini õigesti kasutada.
Diabeet ehk suhkurtõbi on krooniline ainevahetushaigus, mida iseloomustab kõrge veresuhkru tase. Haigus tekib siis, kui kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini või kui organism ei suuda toodetud insuliini tõhusalt kasutada. Insuliin on hormoon, mis reguleerib glükoosi (suhkru) omastamist rakkudesse energiaks. 1. tüüpi diabeedi puhul lõpetab kõhunääre insuliini tootmise täielikult, mistõttu vajab haige igapäevast insuliinisüste. See tüüp avaldub tavaliselt lapsepõlves või noorukieas. 2. tüüpi diabeet on levinuim vorm, mille puhul organism toodab küll insuliini, kuid ei suuda seda õigesti kasutada. Seda tüüpi seostatakse tugevalt ülekaalulisuse, vähese liikumise ja ebatervislike toitumisharjumustega ning see areneb enamasti täiskasvanueas. Ravimata diabeet võib põhjustada tõsiseid tüsistusi: südame-veresoonkonnahaigusi, nägemiskahjustusi, neeruprobleeme ja närvide kahjustusi. Eestis on diabeet üks levinumaid krooonilisi haigusi, mida põeb ligikaudu 6-7% elanikkonnast.
Etümoloogia
Kreeka sõnast 'diabetes' (läbivool), mis tuleneb sõnast 'diabainein' (läbi minna), viidates haiguse tunnusele, kus organism ei suuda suhkrut kinni pidada ning see eritub uriiniga
Kasutusnäited
Tal diagnoositi 2. tüüpi diabeet pärast regulaarset kõrget veresuhkru taset.
1. tüüpi diabeediga lapsed peavad süstima insuliini mitu korda päevas.
Tervislik toitumine ja regulaarne liikumine aitavad vältida 2. tüüpi diabeedi teket.