huviharidus
Huviharidus on vabatahtlik õppetegevus, mis toimub väljaspool kohustuslikku õppekava ja võimaldab inimesel arendada oma huvisid, andeid ja võimeid. Huviharidust pakuvad huviringid, -stuudiod, klubid ja huvihariduskeskused.
Huviharidus on vabatahtlikkuse põhimõttel toimuv õppetegevus, mis võimaldab igal inimesel – lapsel, noorel või täiskasvanul – arendada oma huvisid, andeid, loovust ja isikuomadusi. Erinevalt formaalharidusest (kool, ülikool) ei ole huviharidus kohustuslik ega välista diplomi või ametlikku kvalifikatsiooni. Huviharidus toimub tavaliselt huviringides, stuudiotes, klubides, spordikoolitustes ja kultuuriasutustes. Tegevusvaldkonnad on väga mitmekesised: muusika, kunst, käsitöö, sport, teater, tants, tehnika, loodus- ja tehnikateadused ning paljud muud. Eestis reguleerib huviharidust huvihariduse seadus ning seda rahastab peamiselt riik ja kohalikud omavalitsused. Huviharidus täidab olulist rolli laste ja noorte kasvatuses, soodustab kogukondlikkust ning pakub võimalusi elukestvaks õppeks. Huvihariduse eesmärk on toetada inimese igakülgset arengut, sotsiaalsete oskuste kujunemist ning pakkuda sisukat vaba aja veetmise võimalust.
Kasutusnäited
Laps käib kolmes huvihariduse ringis: muusikakoolis, ujumistrennis ja robootikakroojas.
Kohalik omavalitsus eraldas lisaraha huvihariduse toetamiseks, et võimaldada kõigil lastel ringides osaleda.
Huviharidus aitab noortel avastada oma andeid ja leida tulevase elukutse suuna.