proloog
Proloog on kirjandusteose, näidendi või muusikateose sissejuhatav osa, mis eelneb põhitegevusele ja annab lugejale või vaatajale taustinformatsiooni.
Proloog on kirjandus- või lavateoste struktuuriline element, mis paikneb teose alguses enne põhisündmustikku. See võib tutvustada tegelasi, selgitada asjaolusid, mis viisid põhisündmusteni, või luua õhkkonda ja konteksti eelseisvale loole.
Kirjanduses kasutatakse proloogi sageli ajaloolis-epsilistes teostes, romaanides ja draamažanrites. Näiteks Shakespeeare'i näidendites esitab proloog sageli lühikese ülevaate tegevusest või tutvustab olukorda. Teose proloog võib olla kirjutatud erineva stiiliga kui põhitekst või jutustatud teise jutustaja poolt.
Muusikas tähistab proloog ooperi või muusikalise teose sissejuhatavat osa, mis eelneb esimesele vaatusele. Laiemas tähenduses võib prologiks nimetada mis tahes ettevalmistava, sissejuhatava osa.
Proloogi vastand on epiloog, mis paikneb teose lõpus ja pakub sageli järelvaatust või kokkuvõtet.
Kirjanduses kasutatakse proloogi sageli ajaloolis-epsilistes teostes, romaanides ja draamažanrites. Näiteks Shakespeeare'i näidendites esitab proloog sageli lühikese ülevaate tegevusest või tutvustab olukorda. Teose proloog võib olla kirjutatud erineva stiiliga kui põhitekst või jutustatud teise jutustaja poolt.
Muusikas tähistab proloog ooperi või muusikalise teose sissejuhatavat osa, mis eelneb esimesele vaatusele. Laiemas tähenduses võib prologiks nimetada mis tahes ettevalmistava, sissejuhatava osa.
Proloogi vastand on epiloog, mis paikneb teose lõpus ja pakub sageli järelvaatust või kokkuvõtet.
Etümoloogia
Kreeka keelest prólogos 'eessõna', koosneb osistest pró 'enne' ja lógos 'sõna, kõne'.
Kasutusnäited
Romaani proloog tutvustas peategelase lapsepõlve, mis aitas mõista tema hilisemaid tegusid.
Shakespeare'i näidendi "Romeo ja Julia" prologus antakse teada, et armastajad on määratud surema.
Lavastaja otsustas proloogi vahele jätta ja alustada kohe põhitegevusega.