paleontoloogia
Paleontoloogia on teadusharu, mis uurib muistseid eluorganisme fossiilide kaudu. See aitab mõista elu arengut Maal läbi geoloogiliste aegkondade.
Paleontoloogia on geoloogia ja bioloogia piiriteadus, mis uurib muistseid eluorganisme nende kivististe ehk fossiilide põhjal. Teadusharu eesmärk on rekonstrueerida väljasurnud liikide välimust, eluviise, levikut ja evolutsioonilist arengut ning mõista elu ajalugu Maal alates selle tekkest kuni tänapäevani. Paleontoloogia hõlmab nii taimede, loomade, seente kui ka mikroorganismide uurimist. Teadusharu jaguneb paljudeks erialadeks: selgroogsete paleontoloogia uurib dinosauruseid, imetajaid ja muid selgroogseid loomi, selgrootute paleontoloogia tegeleb trilobiitide, ammoniitide ja teiste selgrootute loomadega, paleobotaanika keskendub muistsetele taimedele ning mikropaleontoloogia uurib mikroskoopilisi fossiilseid organisme. Paleontoloogia on oluline ka praktilistel eesmärkidel: fossiilide abil saab määrata kivimite vanust ja korreleerida geoloogilisi kihte, mis aitab kaasa maavarade otsimisele. Eestis on paleontoloogilistel uuringutel pikk traditsioon, eriti ordoviitsiumi ja siluri ajastu merefossiilide uurimisel, mis on Eesti aluspõhjas laialt levinud.
Etümoloogia
Kreeka keeltest palaios 'vana' + on 'olevaim, elusolev' + logos 'õpetus'
Kasutusnäited
Paleontoloogia abil on teadlased taastanud dinosauruste väljanägemise ja eluviisid.
Ta õppis ülikoolis geoloogiat paleontoloogia erisuunal.
Paleontoloogia andmed kinnitavad, et elu Maal on arenenud miljardite aastate jooksul.