külmetushaigus
Külmetushaigus on nakkushaigus, mida põhjustavad peamiselt rinoviirused ja mis avaldub ninakinnisuse, nohu, köha, kurguvalu ja üldise nõrkusena. Tegemist on üks levinumatest haigustest, mis möödub tavaliselt 7-10 päevaga ilma ravita.
Külmetushaigus ehk külmetus on kergekujuline hingamisteede viirusinfektsioon, mida võivad põhjustada üle 200 erineva viirusetüve, kõige sagedamini rinoviirused. Haigus levib õhu kaudu piisknakkusena või läbi saastunud pindade puudutamise. Külmetushaiguse peamised sümptomid on nohu, ninakinnisus, aevastamine, kurguvalu, kerge köha, peavalu ja väsimus. Erinevalt gripist ei kaasne külmetushaigusega tavaliselt kõrget palavikku ega tugevaid lihasvalusi. Haigus kestab keskmiselt 7-10 päeva ja möödub tavaliselt iseenesest ilma spetsiifilise ravita. Ravi on sümptomite leevendamisele suunatud: puhkus, piisav vedelikutarbimine, vajadusel valuvaigistid ja nohuvastased vahendid. Külmetushaigust ei saa ravida antibiootikumidega, kuna tegemist on viirusinfektsiooniga. Eesti keeles kasutatakse sageli lihtsalt sõna «külmetus» või rahvakeelset väljendit «nohu ja köha». Haigus on eriti levinud sügis-talvisel perioodil, kui inimesed viibivad rohkem suletud ruumides ja õhuniiskus on madalam. Lapsed põevad külmetushaigust keskmiselt 6-8 korda aastas, täiskasvanud 2-4 korda aastas.
Etümoloogia
Liitsõna: külmetus + haigus. Rahvaetümoloogiliselt seostatakse külmetamise ja haigeks jäämisega, kuigi tegelikult põhjustavad haigust viirused, mitte külm iseenesest.
Kasutusnäited
Laps jäi lasteaiast külmetushaigusega koju ja pidi nädala aega kodus puhkama.
Külmetushaigus levib eriti kiiresti talvel, kui inimesed viibivad rohkem suletud ruumides.
Arst selgitas, et külmetushaigust ei saa antibiootikumidega ravida, sest tegemist on viirusega.