tajumine
Tajumine on protsess, mille käigus organism võtab meelte kaudu vastu, töötleb ja tõlgendab informatsiooni ümbritseva keskkonna kohta. Tajumise kaudu muutuvad meeleelundite poolt vastu võetud signaalid teadlikeks kogemusteks.
Tajumine on bioloogiline ja psühholoogiline protsess, mille käigus inimene või loom saab informatsiooni välismaailma ja oma keha kohta meeleelundite (silmad, kõrvad, nahk, nina, keel) kaudu ning töötleb seda ajus terviklikuks ja tähenduslikuks kogemuseks. Tajumine hõlmab nii meeleorganite füüsilist stimulatsiooni kui ka selle psüühilist töötlemist ja tõlgendamist. Eristatakse erinevaid tajuliike: nägemistaju, kuulmistaju, kompimistaju, lõhnataju, maitsetaju ning liikumis- ja asenditaju. Igaüks neist vastutab teatud tüüpi informatsiooni vastuvõtmise eest ning koos loovad nad tervikliku pildi reaalsusest. Psühholoogias on tajumise uurimine oluline valdkond, kuna tajumine pole pelgalt passiivne informatsioonivastuvõtt, vaid aktiivne ja tõlgendav protsess, mida mõjutavad varasemate kogemuste, ootuste, tähelepanu ja konteksti. Näiteks võivad kaks inimest sama sündmust täiesti erinevalt tajuda. Kognitiivne psühholoogia uurib, kuidas aju organiseerib ja tõlgendab tajutavat informatsiooni ning kuidas tekivad näiteks optilised illusioonid, kus tajutav erineb objektiivsest reaalsusest. Tajumise häired võivad tekkida meeleorganite kahjustuste, aju vigastuste või neuroloogiliste haiguste korral ning avalduvad näiteks halltsinatsioonide, agnoosiate või moonutatud tajuna.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «taju» liite -mine abil, mis moodustab tegevust või protsessi tähistavaid nimisõnu.
Kasutusnäited
Värvi tajumine toimub silma kolbikeste kaudu, mis reageerivad erinevatele valguse lainepikkustele.
Lapse tajumine maailmast areneb järk-järgult ja sõltub suuresti tema kogemustest.
Valu tajumine on keha tähtis kaitsemehhanism, mis hoiatab ohu eest.