isamees
Isamees on inimene, kes armastab oma isamaa, on selle vastu lojaalne ja valmis selle heaks tegutsema. Isameelisus väljendub uhkuses oma rahva, kultuuri ja riigi üle ning valmisolekus kaitsta oma kodumaad.
Isamees on inimene, kes tunneb sügavat armastust ja lojaalsust oma isamaa vastu ning on valmis panustama selle heaolu ja arengu nimel. Isameelisus väljendub uhkuses oma rahva, keele, kultuuri ja riigi üle ning valmisolekus kaitsta neid väärtusi. Isamees austab oma kodumaa ajalugu, traditsioone ja kultuuripärandit ning soovib aidata kaasa riigi tuleviku kujundamisele. Eesti kontekstis seostatakse isamaalist meelsust sageli eesti keele ja kultuuri hoidmise, riigi iseseisvuse kaitsmise ja panustamisega ühiskonna arengusse. Ajalooliselt on isamehe mõistel olnud oluline tähendus riikide iseseisvusliikumistes ja vabadussõdades. Mõistet kasutatakse nii argikõnekeeles kui ka kõrgemas stiilis, näiteks ajalootekstides, pidulike kõnede ja patriootilises kontekstis. Sõna võib hakata tähendama ka liialdatud rahvuslust, kui seda kasutatakse kriitilises võtmes. Isamees ei tähenda tingimata pimedalt lojaalsust valitsusele või poliitikale, vaid pigem püsivat pühendumust rahva ja kultuuri väärtustele.
Etümoloogia
Liitsõna sõnadest «isa» ja «maa», kus «isamaa» tähendab kodumaad (võrdluseks: vene oтeчecтвo - isamaa, saksa Vaterland - isamaa). Sõna «isamees» on kujunenud tähenduses «isamaa mees» ehk mees, kes kuulub isamaale ja teenib seda.
Kasutusnäited
Tema vanaisa oli suur isamees, kes võitles Vabadussõjas.
Tõeline isamees hoiab eesti keelt ja kultuuri.
Laulupeo eel tunneb end iga eestlane natuke rohkem isameesena.