käest
Käest on nimisõna «käsi» seesütlev kääne, mis väljendab kohta või allikat. Kasutatakse ka paljudes väljendites ja liitsõnades, näiteks «käest ära» (kadunud, riknenud) või «kellegi käest» (kelleltki).
Käest on nimisõna «käsi» seesütlev käändevorm, mis vastab küsimustele «kust?» ja «kellelt?». 1. Kohakääne tähenduses väljendab liikumise allikana inimest või asukohta: võtta kellegi käest, osta kellegi käest, küsida kellegi käest. Näiteks «ostsin raamatu sõbra käest» või «küsisin abi õpetaja käest». 2. Väljendites kasutatakse käest mitmesugustes tähendusnihetega fraasides: «käest ära» tähendab kõlbmatuks muutunud, riknenenud või kadunud (nt «piim on käest ära»); «käest ära laskma» tähendab võimalust kaotama; «käest läbi» tähendab kiiresti ja põgusalt (nt «läksin käest läbi poest»). 3. Liitsõnades esineb «käest» koos teiste sõnadega, moodustades uusi tähendusi, näiteks «käest-suust» (napilt, vaevalt elatudes) või «käest-jalast» (abitus seisundis). Seesütleva kääne lõpp -st väljendab eesti keeles eraldumist, lähtepunkti või allikat.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «käsi» + seesütleva kääne tunnus -st. Sõna «käsi» on soome-ugri päritolu (vrd soome käsi, ungari kéz).
Kasutusnäited
Ostsin kasutatud auto tuttava käest.
Piim on juba käest ära, seda ei saa enam juua.
Küsisin nõu arsti käest, aga ta ei osanud ka midagi soovitada.
Perekond elas käest-suust, raha jätkus vaevalt.
Läksin käest läbi poes, ei jõudnud korralikult vaadata.