vaikus
Vaikus on heli puudumine või väga vaikne seisund, kus ei ole kuulda häirivaid helisid ega müra. Samuti kasutatakse sõna vaikimise või sõnatuse kohta.
Vaikus tähistab esmajoones olukorda, kus puuduvad helid või müra, valitseb heliline vaikus. See võib olla nii täielik helide puudumine kui ka rahulik, häirimatu seisund, kus kõlavad vaid looduslikud või pehmed taustahelid. Vaikust hinnatakse sageli puhkuse, kontsentreerumise ja rahu võimalusena. Linlased otsivad vaikust loodusest, raamatukogudest või vaiksetest ruumidest, et põgeneda igapäevase müra eest. Vaikuse mõiste on oluline nii müratõrje ja keskkonnakorralduse kui ka vaimsetervishoiu kontekstis. Teises tähenduses viitab vaikus vaikimisele, sõnatusele või suhtlemise puudumisele inimeste vahel. Vaikus võib olla nii meelega valitud, näiteks hetk, mil keegi ei räägi, kui ka ebamugav olukord, kus peaks midagi ütlema, kuid seda ei tehta. Kultuuris ja kunstis on vaikus oluline väljendusvahendusel, näiteks muusikas pauside kujul või meditatsiooni praktikates, kus vaikust kasutatakse sisemise rahu saavutamiseks. Ütlused nagu «vaikus kuldne, söömata täis» või «vaikus kinnitab» näitavad vaikuse mitmekülgset tähendust eesti kultuuris.
Etümoloogia
Sõna «vaikus» tuleneb adjektiivist «vaikne», mis omakorda pärineb tegusõnast «vaikima». Soome-ugri keeltes laialt levinud tüvi, mis tähistab heli puudumist või vähesust.
Kasutusnäited
Metsas valitseb sügav vaikus, mida katkestab vaid linnulaul.
Pärast tema küsimust laskus ruumi ebamugav vaikus.
Raamatukogus palutakse hoida vaikust, et mitte teisi häirida.