isikustama
Isikustama tähendab omistada elututele objektidele, abstraktsetele mõistetele või loomadele inimlikke omadusi, tundeid või käitumist. Kirjanduses ja kõnepruugis kasutatav kujundlik võte, kus näiteks tuul võib «nutma» või meri «vihaseks saama».
Isikustamine ehk personifikatsioon on kujundlik väljendusviis, kus elututele esemetele, loodusnähtustele, abstraktsetele mõistetele või loomadele omistatakse inimlikke tunnuseid, tundeid, mõtteid või tegevusi. Näiteks võib öelda, et «päike naeratab», «tuul sosistab» või «aeg jookseb». Isikustamine on üks levinumaid kirjanduslikke kujundeid, mida kasutatakse nii luules kui proosas teksti elavam ja emotsionaalsemaks muutmiseks. See aitab lugejal paremini samastuda kirjeldatavaga ja teeb abstraktsed mõisted konkreetsemaks ja arusaadavamaks. Igapäevases kõnepruugis on isikustamine samuti tavaline: näiteks võime öelda, et «arvuti ei taha tööle hakata» või «auto suri ära», kuigi tegelikult pole nendel objektidel tahet ega eluprotsesse. Eesti keeles on isikustamine looduslähedase rahvaluule tõttu eriti rikkalik, kus sageli esinevad personifitseeritud loodusjõud ja -elemendid. Isikustamist kasutatakse ka reklaamis, animatsioonis ja lastejuttudes, kus esemeid ja loomi kujutatakse kõnelevate ja tunnetega olenditena.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «isik» ja tegusõnaliites «-stama», mis väljendab millegi muutmist isikuks või isikule omaseks omistamist.
Kasutusnäited
Luuletuses isikustas autor sügist kui vana meest.
Lastejutus isikustatakse sageli loomi, andes neile inimlikke omadusi.
Õpetaja selgitas, kuidas kirjanikud isikustavad loodust, et muuta tekst kujundlikumaks.