päris
Päris on omadussõna, mis tähendab ehtsat, tõelist, mitte võltsitud või ebaehtsast erinevat; samuti kasutatakse seda rõhutussõnana tähenduses «väga, tõesti».
Päris on mitmekülgne eesti keele omadussõna, mida kasutatakse mitmes tähenduses. 1. Peamine tähendus on «ehtne, tõeline, autentne» – see, mis on päriselt olemas või tehtud, mitte võltsitud, näiline ega imitatsioon. Näiteks «päris nahk» tähistab ehtsat loomset nahka, mitte kunstnahka, ja «päris nimi» viitab ametlikule nimele, mitte hüüdnimele. 2. Teise olulise tähendusena kasutatakse sõna «päris» rõhutussõnana argikeeles tähenduses «väga, tõesti, tõeliselt». Näiteks «päris hea» tähendab väga head ja «päris hull» väga hullu. Selles kasutuses tugevdab «päris» järgneva sõna tähendust. 3. Õiguskeeles ja üldkasutuses tähistab «päris» ka seaduslikku, ametlikku staatust, näiteks «päriselanik» on püsiv, alaline elanik. Sõna on eesti keeles väga sage ja kasutatakse kõigis keeleregistrites. See on ka osa paljudest liitsõnadest nagu pärisnimi, päriskoht, pärisrahvas. Päris-eesliitega sõnad rõhutavad tihti algupärasust või autentsust.
Etümoloogia
Sõna «päris» on läänemeresoome päritolu, seotud vadja ja soome keele vastavate sõnadega. Algne tähendus on seotud pärimise, pärandi ja õigustatud omamisega, millest on arenenud «ehtsuse» ja «tõelisuse» tähendus.
Kasutusnäited
See käekell on valmistatud päris kullast, mitte kuld-platedist.
Laps küsis, kas jõuluvana on päris olemas.
Film oli päris hea, kindlasti soovitan vaadata.
Kas see on sinu päris nimi või hüüdnimi?
Ma olen päris väsinud, pean kohe magama minema.